Реферат: Kierkegaard

Kierkegaardi ei rahuldanud määratleda inimest mõtleva olendina: selles ei ole inimese olemus ning see pole tema eksistentsis peamine. “Tõeliselt inimlik on - kirg. Kireta ei saa eksisteerida. Kõik eksistentsiprobleemid on ühenduses kirega. Kirg on eksistentsi Alfa ja Omega. Kirg eelkõige. Kirg on eksistentsi liikumapanev jõud ja “subjektiivsuse tipp”.

Taani teoloogi arvates ei või inimest niisiis määratleda mõtleva substansina, loomuliku olendina ega üldse mingit liigi “objektina”. Tegelikult ei saa inimest üldse defineerida. Olles kordumatu individuaalsus ja puht subjektiivne olend, teeb ta end selleks, mis ta on. “inimene on vaim. Aga mis on vaim? Vaim - see on Mina .”

Küsimusele “Mis tähendab olla inimene?”, Kierkegaard on taandanud filosoofia põhiküsimuse: mis tähendab olla?...

Kierkegaard on end kunagi võrrelnud inimesega, kes elab iga hetk kokku variseda ahvardaval pööningul. Seejuures ta teab seda. Sellepärast ongi tema filosoofias leidnud end inimesed, kes elavad mahalõhkumisele määratud ühiskonnas, inimesed, kes “on kaotanud jalge alt igasugune pinna”.

Võib olla tema filosoofilised tööd püüavad nõu anda, aidata nendele inimestele. Ta ei taha õppida, vaid tahab, et inimesed ise leiaksid otsust.

V4ib-olla üks väljapääs, mida ta pakub on: “Mõistatuslik ei tule olla mitte üksnes teiste jaoks, vaid ka iseendale.”

KASUTATUD KIRJANDUS:

????????, ?. ??????????? ? ????. 1994.

??? ??????????. 1994.

Bõhhovski B. Kierkegaard (Suuri mõtlejaid). 1975.

Salumaa E. Kierkegaard. 1993.