Топик: Uni ja unenaod (estonii)

,,Gilgameši eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:

,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rääkinud:

,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan võime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu, kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest: Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

3. VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.

Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".

Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja tervistus.

Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse õpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikul ärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Ta saatnud sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks."

Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sõbrataril Aspasial tekkinud kord haavand lõuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvi kujul.

Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest räägib Herodotos.

,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta õnnistatud seisukorras oli, nägi ta unes, et sünnib lõvi. Ja mõni päev hiljem sünnitaski ta Periklese, Xanthippose poja." ,

Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenägudelt abi ka riiklikes küsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie körgema riigiametniku templiuned, mille järel koostati või muudeti seadusi. Et riigimeeste võimed jäid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike küsimuste tähtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad. Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ääres Parnassose mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet püütia andis tähtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. püütiamänge, mis olid muusikalis-sportlikud võistlused ja mida peeti nagu olümpiamängegi iga nelja aasta järel. Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr., seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakel pühitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ühtlasi Päikese jumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli aga K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise taevakehaga.

Püütia nimetus on võib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolased väidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mõju.

Apolloni võit Pythoni üle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate" võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatud maajumalannale Gaiale.

Võimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototüüp).

Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.