Реферат: STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

3. Määrake täpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist (tagasisidet).

4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nõuetele.

5. Kindlustage vastav hüvitus efektiivse töö eest. Tööpinge läbielamine kahjutoova stressina ja tööst saadav rahulolu või rahulolematus olenevad paljuski sellest, kui hea palgaga jõupingutusi korvatakse.

6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades võimeid ning arutades koos nendega keerulisi küsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

1.1.4. Töö hüved

Tööst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vähendamine ei ole kuigi tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma töö tulemustest rahulduse saamine on ühevõrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tõstmiseks. Järgnevalt on loetletud mõned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt ja keskendumisega tehtud töö kasutegurid.

· Töö võimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust üheskoos millegi tegemisest, eesmärgi saavutamisest.

· Töö sunnib avardama silmaringi, õppima pidevalt midagi juurde.

· Tööl võib leida sümpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos veeta.

· Koostöö teiste inimestega sunnib ületama oma vaateviisi piiratust, arvestama ka teiste kogemusi.

· Töö käigus võib ise teistele midagi õpetades tunda end targa ja vajalikuna.

· Töö võimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.

· Tööl võib leida usaldusväärse inimese, kellega saab ka oma isiklikke probleeme arutada.

· Hingelise kriisi olukorras aitab töö mõtted iseendalt ja oma muredelt eemale viia.

· Iga nõudlikum töökoht esitab teatud väljakutse taiplikusele ja nõuab loovust.

· Tööl käimise rütm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis püsida.

· Töö tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise (Elenurm jt. 1997:25).

1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused

Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Inimest võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu inimene januneb muutuste järele ja samas kardab neid. Miks? Iga muutus rikub väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma inimese harjumusi käitumises ja mõtlemises.

Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mõtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada.

Kui me uuesti vaatame läbi elusituatsiooni ja sündmuste loetelu, mis võivad esile kutsuda stressi, siis näeme, et mõned nendest on positiivsed ning avaldavad soodus mõju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sünnitamine, edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised positiivsed tunded, nt rõõm (kooli, ülikooli lõpetamine, sugulaste või sõprade kokkutulek, lemmik võistkonna võit), armastus, loomingutõus jne. Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid. Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said nimetuse eustress, negatiivsed – distress.

Psühholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on võimalik hinnata ühe või teise sündmuse poolt tekitatud stressi suurust. Näiteks 1967.a. T. Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala järgi oli tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kõige suuremaks stressoriks lähedase inimese surm, nõrgimaks jõulupühad.

Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukraks üksiolek. Teisele toovad jõulud kaasa hulga sekeldusi (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepärast, kui võimalik – üks muutus korraga!

Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii heale kui kurjale vastuvõtlikumaks, vaimustutakse või vihastutakse kergemini, võidakse uisapäisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida. Suurte muutuste ajal on seepärast tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Samas sunnib turvatunde ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Näiteks suure mure või leina korral saab tõhusat abi igapäevaste kodutoimetuste ärategemisest.

Teisest küljest võib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just lahtiütlemist mõnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile inimese võime maailma teisiti näha ja oma tegutsemine sellele vastavks kohandada.

Stress, on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine.

Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine – emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse adrenaliini verre paiskumisele järgnevat erutuse ja erksuse seisundit. Leidub inimesi, kes püüavad oma elu mõnusaks teha aina uutesse seiklustesse sukeldudes. Kuid sage uue otsing võib anda tunnistust iseenda eest põgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva keskendumisvõime, kärsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka võimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ümbruses selleks, et ise mitte muutuda.

1.2. Stressipinge

Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele (stressi situatsioon). Inimese organism kannatab stressipingest tekkiva mõju all.

Käsitlegem erisugused inimese seisundid, mis võivad signaliseerida sisemise pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang võib üle viia need signaalid emotsionaalsest sfäärist (tunded) ratsionaalsesse (mõistus) sfääri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.

Stressipinge tunnused: